Ühed jõulud ja aastavahetus kodus veedetud, saabusin Etioopiasse kogemata täpselt päev enne kohalikke jõule. Kui Eestis peetakse ühte jõululaupäeva ja ühel õhtul süüakse korralik kõhutäis, siis siin toimub sööming kaks päeva jutti ja nii kolm korda päevas. Olen viimase paari nädala vältel peaaegu iga päev ühe söögikorra vahele jätnud ning mõned täispikad „veepäevad“ teinud. Hakkangi juba normaalsesse kaalu vaikselt tagasi jõudma.
Elamine on mul seekord samuti ühes hoovipealses majakeses, kuid nüüd ei asusta suurt maja mitte eestlased, vaid ühe kohaliku kiriku pastor ja tema pere. Kolmel esimesel päeval vestlesin paar tundi jutti mehega, kes on olnud 38 aastat Etioopia Apostelliku Kiriku pastor. Tänu temale tean täpselt, millest koosneb püha kolmainsus, kes on Jeesus, kuidas saab hing inimese sisse, mis saab hingest pärast surma, mis ootab ees neid, kes järgivad piiblit nii, nagu nemad seda teevad ning mis ootab ees maailma üleüldiselt, vaadatuna religioossest vaatepunktist.
Hoovi peal on kaks Pontut – must Pontu ja redeliga Pontu. Redeliga tähendab, et kui mõlemad on päeval ketis, siis ööseks lastakse nad hoovi peale lahti, kuid ühele neist seotakse redel sleppi. Mine sa tea, mispärast, aga võib-olla seepärast ta üle aia ei hüppaks ja plehku ei paneks. Nii lohistabki ta öösiti redelit edasi-tagasi enda järel üle hoovi otse minu akna alt läbi. Hoov on muide betoonist. Jah, ajab küll une ära! Ma ei julgenud esimestel öödel kõrvatroppe ka kasutada, kartuses, et ehk ei kuule äratuskella ja magan sisse.
Koolis andsin iga päev viis tundi ehk igale klassile ühe tunni. Nii aga ainult ühe nädala, sest muudel nädalatel oli teisi olulisi asjatoimetusi, islamistlikke pühasid ja vaheeksameid, mil tunde polnud. Lapsed on täpselt samasugused nagu eelmisel aastal, kuigi sutsu rohkem valge õpetajaga harjunud, sest neil juba mitmendat aastat mõni meist pidevalt siin. Esimene klass aga ei ole valge õpetajaga harjunud ja seepärast pean vahel mõne kohaliku õpetaja või direktrissi appi kutsuma, et nad kohalikus keeles korra jälle majja lööksid.
Pastori poeg oli just paar päeva vangis, sest pärast pikka kauplemist nõustus ta ühe vanema naise enda auto peale võtma ja linna sõidutama, sest oli ise sinnapoole teel. Naine polnud aga kunagi autos istunud ja seetõttu ei teadnud, et autost võib väljuda alles siis, kui masin on peatunud. Nii ta hüppaski sõidu pealt välja ning suri hiljem haiglas aju verejooksu. Mulle tundus kogu lugu totter, Martiina sai lausa pahaseks, aga praeguseks on perepoeg taas vabaduses ja kadunukese omaksed mõistavad, et autojuht polnud milleski süüdi. Sarnane lugu oli juhtunud ühe kohaliku tuttavaga, kelle džiipi lapsed sõidu ajal kividega loopisid. Lapsed olid arvanud, et auto on nagu eesel, kes tagant utsitades kiiremini liikuma hakkab.
Kõht pole kordagi veel lahti olnud, mis on minu isiklik rekord. Ehk veab nii isegi lõpuni välja. Siiani pole end sooja veega ka pesta saanud. Terve nädala pole tegelikult kraanist vett üldsegi tulnud. Eile pesin end üle mitme päeva esimest korda ja mul kulus selleks vaid viis liitrit ehk kannutäit vett.
VALTER
