Nädal on möödas Etioopiasse jõudmisest, kaasasoleva 270 kilogrammise “väärtusliku” kaubaga. Eestis olles oleks raske olnud parema tahtmise juures kogu seda kraami kellelegi sokutada. Meie kaheksaliikmelise seltskonna juures vedasid mehed 40kilogrammiseid ja naised 30kiloseid kotte. Koti sisuks oli kõik see, mis oli aastatega meie kõigi majapidamisse kogunenud ja millest vabanemine oli suur kergendus. Aastate jooksul kokku korjatud kraamist on aga kirjeldamatult keeruline ja füüsiliselt väga raske vabaneda.
31.detsembriks jõudsime oma esimesse hotelli. Etioopias on aastavahetus 11. septembril ja seepärast jäi ka meile 2015. aasta tulek tavapäraseks päevaks. Esimese uue aasta päeva veetsime sooja basseini kõrval, mõtted eemal aastavahetuse melust.
Kogu selle hunniku vedamine läbi pealinna Soddosse oli vist selle reisi raskeim katsumus, sest me ei mahtunud kohvrite suuruse tõttu igasse bussi ja tasugi taheti tihti kottide eest rohkem, kui on inimese pileti hind.
Maarja ja Lauri on andnud oma neli esimest muusikatundi. Plaanis on koos lastega esineda lastevanematele. Eva, Liidia ja Amanda keerutasid terve eilse päeva erinevat värvi niiti ümber paberi ja jagasid nööpe pakkidesse valmis. Oleme teinud ka esimesed kodukülastused.
Iga päev on keegi kõhutõves või oksendab. Mis meid täpselt vaevab, on raske öelda, sest häda kestab tavaliselt peaaegu 12 tundi ja siis lahkub järgmise juurde. Tundub, et saame siinset kultuuri kogeda päris võrdselt. Homme, 7. jaanuaril, on Etioopia jõulud. Plaane me ei tee, vaid õpime kulgemist siinses kultuuris: iga päev on üllatus.
Mis meie rasketes kottides siis oli?
- 70 kg riideid neile peredele, kellel tõesti söögi kõrvalt raha rohkemaks ei jagu;
- 4 kg nööpe, niite ja nõelu riiete parandamiseks;
- 150 kg ingliskeelseid õpikuid, mille annetasid eesti raamatukogud;
- 20 kg beebidele kootud mütse ja mähkimislinu.
- Lisaks ka mõned tekid, millega end jahedas viiekraadises öös katta.
MERLE
