Poolteist kuud on möödunud sellest hetkest, mil meie kalendri järgi algas 2016. aasta ja maandusime Etioopia pealinna. Saabusime aastasse 2008 ja käimas oli neljas kalendrikuu Etioopia ajaarvamise järgi.
Pääsemine uusaastatrallist koos erilise kaaslasega, keset talvekülma, ei teinud lahkumist raskeks. Soojus ja päike näisid erilisena!
Pealegi on sellest lahkumisest kujunenud igaaastane rutiin. Alati lahkumise hetkel tundub tagasi jõudmine väga kauge ja teadmatus külvab ka väikest hirmu. Tegelikult polegi see hirm väga väike.
Olles viimaseid päevi kodust eemal, tunnen sootuks teist tunnet.
Etioopiasse jõudsime kottidega, mida vaevu liigutada suutsime, et vabaneda kõigest, mis kodus on üle jäänud. Siin saab see aga paljudele elu pöördepunktiks. Ma ei mõtle igapäevaselt Eestis sellele, mis on kingade sümboolne tähendus. Et paljad jalad viitavad sageli vaesusele ja vahel isegi orjusele. Kingad on rikastele ja vägevatele. Kingad kaitsevad madude eest, nad pakuvad turvatunnet ja tugevust. Kingade sümboolikat loen nende paljude uute kingaomanike silmist hetkel, kui need kingad uuele omanikule ulatan. Nüüd kui sellest on möödas paar nädalat, ajab see vesistama.
Kahjuks see päris tunne jõuab minuni alles siin, kui saan ennast igal sobival hetkel sooja veega pesta või ahjus küpsetada musta leiba. Kui elektri kadumisel lülitub sisse generaator ja kõik mu vajadused on sadades kordades täidetud.
Istun nagu kodus, kuigi vahemaa Eestist on veel kümne lennutunni tee. Peatun juba teist aastat keset Adis Ababat erilises kodus. See on Karini, Aare ja Richardi kodu. Meid ühendas alguses ainult eestlus. Küllus külalislahkuses ja kõige selle osas, mida Eestis enesestmõistetavaks peame, on siin olemas. Turvalisus, aed, lilled, vesi, ja kõik, mis meie elamise muudab inimväärseks.
See on nagu mõtlemise aeg, enne lennukile astumist.
Vaatan kirjutades voolikule, kust voolab hooga lilledele vett. Viimane kuu ootasime tihti enda pesemiseks sedasama vett kolm päeva. Vett mis enamusele Soddo elanikele on kättesaadav 4-5 ootetunni hinnaga ja lisaks kollaste kanistritega seljas kojutassimise vaev.
Kui kuus aastat tagasi esmakordselt Etioopiasse sattusin, ei teadnud ma ligilähedaselt detaile siinsest kultuurist ega ka loodusest. Ometi teadsin kahe kuu möödumise järel, et tulen kiirelt tagasi. Tagasitulemise plaan oli selge kohe lahkudes. Vaatamata tohutule raskusele neid inimesi päriselt mõista, ei ole ma Etioopiast lahkudes kunagi mõelnud, et see kord on viimane.
Kohalike mõtteviis pidurab mu isekuse, uhkuse, tänamatuse ja aitab lihvida kõiki inimlikke halbu omadusi. Siia tasub tulla!
Merle Voola