Iga hommik ärgates on jahedus tekitanud väga koduse tunde, kuniks temperatuur kella kümneks on saavutanud Aafrikale omase soojuse. Koolis on kahenädalane vaheaeg ja see annab hea võimaluse nende laste aitamiseks, kelle eksamitulemused olid negatiivsed. Esimese ja teise klasside õpilased on väga aktiivsed vaheajal kooli tulema. Edukamate õpilastega saame tegeleda samal ajal raamatukogus.
Nii nagu Eestis, on siingi vaja lastele raamatud huvitavaks rääkida. Paar aastat tagasi tõi Joosep Tuvi siia inglise keelsed raamatud Eestis elavatest, harvemini esinevatest kurgedest ja kotkastest. Seal oli märgitud punaste joontega nende pesitsuse ja talvitumise teekonnad. Pesitsuspaigaks Eesti, talvitumiseks Etioopia!!!!! Jäin isegi mõttesse. Vaatamata esimese ja teise klassi jaoks keerukale tekstile, olid lapsed väga innustunud kuulama ja lugema. Rääkisime kooli direktoriga erialase raamatukogutöötaja vajadusest, kes lastele oskaks raamatuid tutvustada.
Samal ajal kui mina olen lastega raamatukogus, on Valter koos 7. klassi parima õpilasega Lubabaga kõige väiksematele õpetamas tähti ja nende kirjutamist. Etioopia etnilisi gruppe arvestades on nende laste esimesed kooliaastad väga rasked. Kooli õppekava võib olla ainult kahekeelne. Siin Soddos on lapsi wolaita ja amhaari keelseid. Kui õppekava on inglise keeles ja õpetamine kaib amhaari keeles, siis on wolayta pere laps esimeses klassis olukorras, mida meil polegi võimalik mõista. Paljude laste vanemad ei oska kirjutada ja seega on ainult kool hariduse eest vastutav. Oleme lapsevanematega kohtunud, et arutada vanema ja kooli koostöö tähtsusest, et laps võiks tunnikesegi päevas oma kooliaineid korrata. Lapsed on enamasti aga tööga väga hõivatud. Meil on siinkohal lihtsalt vaja tõdeda, et pole õiget ega vale, on vaid väga suur kultuuride erinevus. Lastele, kes koolis edukad, on pandud väga suured ootused. Edukas laps on oma suure perekonna kindlustus. Meil näiteks, on selleks Salva!!!
Õpetajad on nagu meilgi väga madalapalgalised. Enamus neist õpivad kaugõppes teist eriala, et tulevikus oma perekonda oleks lihtsam üleval pidada. See aga raskendab püsivat kooli personali leidmist.
Klassis on hetkel lapsi, kellel on ka lugeda keerukas. Erivajadustega lastele aga koolid puuduvad.
Nüüdseks on ka perekondade külastus jõudnud lõpule, mis andis täpsema ülevaate laste majanduslikust olukorrast. Loeme seda nimekirja üht ja teistpidi, et teha nendest külastatud peredest mingi valik, kes peaksid sööma, kes mitte. See otsus on keerukam kui näib.
Valter istub vastu oma eelviimast ööd meie ühises elutoas juba mitmendat tundi exceli tabelis. Mina arutan samal ajal interneti vahendusel Annikaga, kuidas jagada laste vaesuse piiri, et koolisöögi saajad oleksid õiglaselt valitud.
Valteri kommentaarid sundisid mind jällegi pastakat haarama. Tabeli eelviimasel lahtril on selgitus:
Family size. Juhtima on asunud Johannese perekond, 4 õde, 4 venda!!!!!
Kas kuni nelja toolini ja lehm kahasse on vaesuse piir? Kas pere, kellel on toolid ja elekter või oma maja, kus puuduvad esemed? Heintest oma maja, 8 last ja lehm kahasse? Või hoopis laps, kes elab hooldajaga, kelle kodus on nii toolid kui ka laud???
Standardid elamiseks on väljaspool meie analüüsivõimeid. Ilmselgelt ei ole 9 last peres vaesuse näitaja. On tavaline, et vanemad on HIV positiivsed ja see raskendab neil ka tööd leida. On tavaline, et vanemad on surnud ja hooldajal on elamises lauad ja toolid, mis siinses kontekstis on juba mingi näitaja. Meie kaastunne aga ei asenda neile lastele ei vanemaid, ega igapäevaseid söögikordi.
Vähim, mida saame teha, on aidata omandada haridus, et need lapsed saaksid parema võimaluse tulevikus hoolitseda oma perekonna eest ja aidata Etioopial areneda selliseks riigiks nagu etiooplased ise igatsevad.
MERLE