Alustan oma päeva väikeses söögikohas, kus Emmabeth valmistab alati midagi ubadest, hernestest, munast, läätsedest, tomatitest, sibulast, kartulitest või avokaadost. Ta naudib söögi tegemist ja seda on tunda. Emmabeth tundub üks vahestest, kes peab imepäraselt koos oma abikaasaga äri. Teenindav mees ei ole siinses kultuuris tavaline nähtus. Ometi on nende söögikoht nõutud paik ja avaldab ka minule muljet just pereettevõttena.
Kell on 7.20. Väljas on jahe, umbes 17 kraadi ümber. Liikumine tänavatel ei ole veel alanud. Just viimase nädala jooksul enne lahkumist on alati midagi uut, mis üllatab nii, et mõtteid pole võimalik teistele teemadele suunata.
Käisin eile külastamas üht pisikest Aronit, kes seitse päeva tagasi sündis. Otsin sõnu, et jagada oma kogetut ja siinseid kombeid. Pajud olukorrad tunduvad väljakannatamatult rasked. Mulle tuttav naine, kes oma esimese lapse ilmale tõi, oli ümberlõigatud ja seetõttu armkude, mis kliitori lõikamisel oli tekkinud, tegi sünnitamise väga raskeks. Kuna intiimsetest asjadest pole siin kombeks rääkida, arvasin siiani, et naiste lõikamine on kadumas. Paljudel plakatitelgi on näha riigi võitlust selle traditsiooni vastu. Arvasin kindlameelselt, et protestantlikes kirikutes on see tava ammu unustatud.
Minu veendumus, et 30-aastased ja nooremad naised ei ole selle traditsiooni ohvrid, oli jällegi minu enda ettekujutus. Eile aga selgus vastupidine tõsiasi. Alles kaks-kolm aastat tagasi hakkas riik seda traditsiooni ebaseadusikuks pidama. Tundub, nagu oleksin nõidade põletamise aega sattunud. Just eile, kui olin seda pisikest beebit külastamas, oli ka pisikesel Aronil ümberlõikamise päev. Türdukutel aga tehakse seda protseduuri mingil seletamatul põhjusel seitsme aastaselt. Kuulsin veel ka kombest, mida kohalikud reesuskonfliktiga ette võtavad. Nii söödetakse emale tema vastsündinud lapse kõrvalestast pisike tükike. Seda, mida emale söödetakse, öeldakse talle alles siis, kui ta on tükikese alla neelanud. Kui ema lõpuks teada saab, mida ta on söönud, pidavat probleem lahenema. Kogu see lugu ei pannud mind ka uusi küsimusi esitama, sest tundus, et rohkema rahvameditsiini ja kommete vastuvõtmiseks pole ma hetkel valmis. Olen siis juba ööpäeva mööda saatnud teadmisega, et ainult mõned väikesed tüdrukud siin minu ümber Soddos on lõikamata. Võitlus selle vastu käib ja lõikamine sama hooga ka.
MERLE
