Sellest on möödas seitse aastat, kui Sodo sotsiaalosakonnast anti meile esimeste laste nimekiri. Need olid lapsed, kelle vanemal või hooldajal polnud majanduslikult võimalik lapsi kooli saata.
Koolitee alustamiseks sai enamik neist oma elus esimesed jalanõud, püksid või seeliku. Igal lapsel oli seljas 3-4 numbrit suurem ja päevinäinud T-särk, mis rohkete aukude tõttu vanemate rõivaste mõõtu enam välja ei andnud. Õppemaks oli siis 55 eurot aastas.
Sellal peeti puudega inimesi perekonna pattude eest needuseks ja nad elasid akendeta tubades.
Oli ka julgeid erandeid nagu meie õpilane Tamiru, kes Eestist viidud proteesidega kooliteed jätkas.
Täna kaheksa aastat hiljem ei ole hüüdja hääl enam kõrbes.
Aasta poolteist tagasi loodi Etioopia ajaloos esimene puuetega inimeste ühing “Amanuel Workshop”. Siia kuulub 40 Sodos elavat invaliidi, kelle elupaigaks on mahajäetud angaar. Eluasemed on sisseseatud endise tualettruumi põrandale, kus madratsite vahel ilutsevad ajaloo jäljena eelmisel sajandil valgete paigaldatud WC-potid. Kõik on väga hoolitsetud. Elanike rõõm selle kodu eest aga on nii suur, et tõsist nägu neid külastades ei kohanud.
Sellest külaskäigust kasvas nagu iseenesest koostöö vajadus, mille põhjustas korraliku koolilõuna puudumine ja puuetega naiste vajadus alalise töö järele.
Mtü Damota ja Etioopia puuetega inimeste ühingu koostöö tulemusel, alustame Soddos vähekindlustatud laste toitlustamist. Etioopiasse sõidab Eestist kuus vabatahtlikku, kes oma oskusi jagades ja rakendades, veedavad Etioopias kaks kuud.
Sealseid ühiseid tegemisi hõlmab toiduvalmistamine ja retseptide mitmekesistamine, hügieeninõuete tutvustamine, finantskoolitus, ökonoomne majandamine, vajaliku inventari soetamine ning söögikoha ettevalmistamine. Ühtlasi on soov aidata muuta kohalike inimeste kuvandit puuetega inimestest.
Projekti toetab ka Eesti Välisministeerium.
Etioopiasse lähevad oktoobris
Hillevi Miltop
Merle Voola
Jürgen Sarmet
Kristjan Juusu
Anneli Tombak
Irja Tiri