Detsembri keskpaigaks on Soddo linna ühte väikesesse kõrvaltänavasse kogunenud juba päris mitu eestlast. Kokku on meid siin nüüd juba 8. Kes kauem, kes vähem Aafrikas aega veetnud, üritame kõik siin kohaliku elukorraldusega harjuda ning panustada sellesse, milleks oleme siia tulnud – Etioopia hariduse edendamisse. Mina olen nüüd juba teist nädalat tegelenud koos Annika ning mõnede teiste eestlastega Oxnard Youth Axademy’s laste õpetamisega.
Laste koolipäev on ühelt poolt peaaegu samasugune nagu siis, kui ma ise koolis käisin – tunnid algavad kell 8.30, lõpevad kell 15.10, 1 tund kestab 40 minutit ja päevas on lastel 7 tundi. Teistelt poolt aga ka erinevad sellest, millega harjunud olen – lapsed kogunevad 20 minutit enne tundide algust, et teha kooliõuel rivistus ning laulda riigi hümni, esimesed kolm tundi on järjest, ilma vaheajata, siis on lastel 20 minutiline vaheaeg, siis on järjest jälle kaks tundi ning siis tuleb söögivahetund, mis kestab 1h ja 40 minutit. Sööklat koolis ei ole. Enamus lapsi võtab söögi kodust kaasa või läheb vahetunniks koju sööma, kuid kõige vaesematel seda võimalust ei ole ning see on ka üks osa Damota tegevusest – pakkuda koolilõunat kõige vaesematele lastele. Peale söögivahetundi on veel kaks tundi ning siis on selleks päevaks kool läbi. Kogu õppetöö käib inglise keeles (v.a kohaliku keele tunnid). Klassid on võrreldes riigikoolidega väga väiksed umbes 20-30 last klassis, mõnes klassis isegi vähem. Omaette elamus on ka tunni alustamine – enne kui õpetaja jõuab klassi sisse, on kogu klass püsti ning nagu ühest suust kõlab: “Hello, teacher” . Kui õpetaja vastab, et tere ja istuge, siis jälle kõlab kui ühest suust: “Thank you, teacher”.
Annika annab tundi “Spoken English”, mis on üks tunniplaanis olev tund ning minu ülesandeks on Annikat nendes tundides aidata ning teda asendada kui vaja. Lisaks on kõikidel klassidel tunniplaanis mõned vabad tunnid, kus on siis võimalik vabatahtlikel lastega erinevaid tegevusi teha. Esimesele nädalal tutvustasime lastele pisut Eestit ning ennast ja lasime neil ennast tutvustada, samuti joonistasime nendega. Sellel nädalal oleme lastega koos laule õppinud ning pillide saatel laulnud. See on lastele eriti huvitav, sest niisuguseid pille nagu klarnet ja meloodika ei ole siinsed lapsed vist küll kunagi enne näinud. Need tunnid on kujunenud eriti meeleolukateks:).
Lapsed on meid hästi vastu võtnud ning kui hakkan koolile lähenema on juba kaugelt kuulda “Hello Lisanna, Welcome Lisanna”… Kodune tunne on:)
LISANNA
