On reede, 29. detsember. Hetk tagasi oli maja kõrvalt kirikust veel selline kõrvulukustav halleluuja, et oma mõtteidki oli raske paberile panna. Pühapäeva hommikul algusega kell neli, mil õigeusu kirikumuusika kostub koduni natuke kaugemalt, annab vähemalt võimaluse edasi tukkuda. Maja kõrval…
„Oota, kuhu me üldse täna läheme?“ küsis Martin hommikusöögilauas. Järgnes üldine naerupahvak ja keegi lauasolijatest vastas: „Sinna, koskede juurde.“ Käisime laupäeval Ajora koskede juures. Sõita oli vaja Soddo linnast poolteist tundi põhja poole läbi Araka linna, kus ostsime kaasa vett…
Rännanud umbes kaks ja pool kuud oma kamraadi Lauri Lehtsaarega mööda Aafrikat, saabusime 9. detsembril 2012 (ehk vist 30.03.2005 kohaliku aja järgi?) räsitute ja rokastena oma reisi sihtpunkti: Soddo, Wolaita, Etioopia. See on paik, millega usin lugeja on arvatavasti juba…
Olen end sättinud laste söögimaja trepile. Meie kodune pliit lakkas töötamast, seega lõke ja söed on ainus võimalus söögi valmistamiseks. Minust paremal, sütel, keeb vürtsidega kõrvitsasalat ja vasakul suhkrusiirup piparkoogitaigna tarvis. Norman on meisterdanud vanast koolimaja nimega plekktahvlist piparkoogi küpsetamiseks…
Kuu on möödunud hetkest, mil lennuk koos minuga sellele teisele maale, mida kutsutakse Etioopiaks, maandus. Merle kirjutas ühes oma blogis, et Etioopias aeg mitte ei lähe, vaid tuleb. Lugesin seda siis, kui olin veel Eestis ja ei mõistnud, mida see…
Päevad mööduvad nagu tunnid ja kogu elu on võtnud Aafrikale omapärase rutiini. Sellel sõnal on aga siiski teine tähendus. Lihtsalt kogu tegevus on kaootiline ja see ei tähenda seda, mida oleme harjunud rutiiniks pidama. Ühtki plaani pole võimalik järgmiseks päevaks…